Kes on Aelita?

“Aelita” on algselt olnud ulmejutt. Selle kirjutas tuntud vene autor Aleksei Tolstoi aastal 1923. Loo keskmes olid vaprad nõukogude mehed insener Loss ja sõdur Gussev. Loss konstrueeris masina, millega sõbrad lendasid Marsile. Seal kohtasid nad imekaunist selgeltnägijast printsessi Aelitat. Loss ja Aelita armusid, kuid insener pidi Maale tagasi sõitma. Marsi tsivilisatsioon hävis rahvaülestõusus ja looduskatastroofis. Ometi kuulis lohutu Loss viimaks kosmoseraadiost sõnumit: „Kus sa oled, kus sa oled, kus sa oled, mu armastus?“ Ta mõistis, et Aelita on planeedi huku üle elanud. Armastus on tugevam kui häving.

1924 tehti Nõukogude Venemaal „Aelitast“ ka uhkete dekoratsioonide ja massistseenidega film, mille visuaal on mõjutanud maailma filmikunsti. Muusika kirjutas maailmakuulus vene helilooja Dmitri Šostakovitš. Aelitast on loodud teisigi filme, samuti laule ja koomikseid. Ta on ka üks arvutimängu „Lifeless Planet“ tegelasi.

Miks kohtame Aelitat taas just Eestis aastal 2018?

Paljud „Aelitas“ kirjeldatud fantastilised esemed on meie ajal tavalised tarbeasjad. Muuhulgas nägi Tolstoi kenasti ette ka traadita interneti ehk vifi ajastu. Ka jutu teemaring on tänapäevane: kodumaalt kaugele minek, erinevate kultuuride kohtumine, eelarvamused, ettevaatus, hirm – ja teiselt poolt heatahtlikkus, avatus, rõõm uute kaaslaste üle. Kõige tähtsam on usk, et iga inimene on omaette väike ime. Ja et igaüks tohib olla enda moodi. Mis siis, kui ta elab ei tea kus tähtede taga. Või kui tal on väga kummaline välimus. Või kui ta üldse meie keelt ei räägi. Tähtis on, et kumbki tahab teisest aru saada ja on valmis teisega sõprust sõlmima. Siis pole üldse tähtis, kui kaugel keegi elab ja toimetab – võõraid ei ole, kõik on omad.

Muidugi nõuab tähesüsteemide vaheline suhtlemine palju teadmisi. Tarkus ja õppimine peavad olema au sees nii Eestis, Maal kui ka teistel planeetidel. Kus tahes. Teadupärast peavad kosmonaudid olema ka kehaliselt heas vormis. Niisiis tuleb kosmosesse jõudmiseks ka kõvasti sporti teha.

Meie kodumaa Eesti saab tänavu 100 aastat vanaks. Riigi kohta on see noor. Mõeldes, mis oleks Eestile parim kink, tekkis otsekohe mõte – noortemuusikal! Ja miks mitte selline, kus just meie tore riigi noored on esimesed maalased, kes astuvad kontakti planeediga Lassos, mis asub meist valgusaastate kaugusel. Aelita konstrueeritud Tähevärav on headuse ja tarkuse uks kahe võrdselt toreda seltskonna vahel. Vana „Aelita“ Marss on praeguseks juba läbi uuritud. Seepärast tasub pöörata pilk hoopis kaugemale. Uue „Aelita“ tegevuspaik planeet Lassos asub väljaspool Päikesesüsteemi.

Ja veel – nimi Aelita kõlab nii hästi! Ütled „Aelita!“ – ja kohe tahaks laulda. Võib-olla isegi tantsida. Naeratada aga tingimata. Niisiis – naeratagem!

Loone Ots

libretist