Õnnelikud on rahvad, kellel on ajaloos avanenud võimalus teostada oma enesemääramise õigus, see tähendab luua oma riik. Eestlastel see õnnestus, kui 24. veebruaril 1918. aastal Eesti Päästekomitee „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ kuulutas Eesti iseseisvaks vabariigiks.

Ent riiki ei teki üleöö. Ning iseseisvusmanifest – olles tähtsaim riiki rajav dokument – on siiski vaid sünniakti vormistus. Rahvuslikust autonoomiast või iseseisvusest julgeti mõtlema hakata tasapisi.

Ükski riik ei sünni ühe päevaga, nii ka Eesti riigi sünnilugu hõlmab mitmeid olulisi sündmusi, mida Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisel meeles peame. Programm algab 2017. aasta aprillis Eesti asualade ühendamise aastapäevaga ja lõpeb 2020. aasta veebruaris Tartu rahulepingu sõlmimise aastapäeva tähistamisega. Olulised verstapostid Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisel on näha käesoleval lehel. Need sündmused pole aga kaugeltki mitte kogu programm. Kõik head inimesed nii kodu- kui välismaalt on oodatud lisama sündmuseid EV100 programmi, millega tähistatakse Eesti Vabariigi senise ajaloo olulisemat juubelit.

Eesti riigi loomisest möödub aastal 2018 sada aastat. Tegemist on kahtlemata riigi ajaloo olulisima tähtpäevaga, mis puudutab kõiki elanikke. Ümmargune tähtpäev annab võimaluse ühiselt ette võtta Eesti jaoks olulisi asju, mis ammu oma aega oodanud ja kujundavad paremat tulevikku.

EV100 tähistamise periood on jagatud viide mõttelisse ossa: meie maa, meie riik, meie rahvas, meie vabadus ja meie tulevik.

Meie maa ajal keskendume oma maale, kus me oleme elanud aastatuhandeid. See on paik, kus me tajume oma juuri, oma lugu ja meid ümbritsevat kõige nüansirohkemalt – seda merevaadet, seda rabavaikust, seda männi- või kuusemetsalõhna. See on meie päriskodu.
Meie riigi ajal räägime ära riigi sünniloo. Kunagi oli see mõte jõudumööda ainult hulludele või hulludeks peetuile. Nüüd on see reaalsus, kuid kättevõidetud vabadust ei pea me mitte iseenesestmõistetavalt võtma. Meie riigi sünniloos oli omajagu vaprust segatuna hea õnnega.
Meie rahvas– see on aeg, kus me tähistame koos ja tunneme rõõmu üksteisest. Me märkame teisi enda ümber, nende oskusi, andeid ja erilisust. Teeme üksteisele kingitusi ja käime külas. Pole ühtki riiki ilma rahvata ja siin me nüüd oleme. Kõige paiksem rahvas Euroopas.
Meie vabaduse ajal meenutame vabadussõja pöörde- ja võidulahinguid, mõtiskleme vabaduse tähenduse üle. Vabadus – ka iseseisvuse ja sõltumatuse tähenduses –  on enesestmõistetav, loomulik, isegi märkamatu – kui ta on. Sellega on lihtne ära harjuda. Kuid alati pole see ju nii olnud. Mida tähendab vabadus meile praegu?
Meie tuleviku perioodil on aeg teha kokkuvõtteid juubeli tähistamisest ja pidada plaani tulevikuks. Ikka selleks, et meil ja meie järglastel siin järgmine sada aastat siin hea elada oleks.

EV100 programmi olulised põhimõtted
Kuigi Eesti Vabariigi 100. aastapäeva (EV100) ajaraam on seotud Eesti riigi sündimise ajalooliste verstapostidega, on kogu juubeliprogramm suunatud pigem tulevikku. Juubel on võimalus ühiselt kujundada tulevikku, ühiselt kavandada ja võtta ette olulisi asju, mis ammu oma aega oodanud. Juubelitegevuste kava pole pelgalt kultuuriprogramm, vaid puudutab peaaegu kõiki olulisemaid eluvaldkondi ja annab ühiskonnale võimaluse vaadata tagasi meie riigi ajalukku, tõsta esile tänapäeva ja seada uusi eesmärke edaspidiseks. Olla ühel ajal iidne ja uudne, õpihimuline ja uskuda iseendasse.

EV100 läbiv sõnum on “Teeme Eestile kingitusi!”. Iga inimene, kogukond või omavalitsus saab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamises aktiivselt kaasa lüüa, organiseerides sündmusi või tehes kingitusi. Kingituste all mõeldakse eriilmelisi sündmusi ja algatusi, mis toovad rõõmu ja õnne inimestele, kogukondadele või kogu rahvale ning kujundavad paremat tulevikku. Kõik Eestile pühendatud ettevõtmised, mida nimetame ühiselt kingitusteks, on tähtsad ja EV100 programmi oodatud. EV100 olulisim põhimõte on kaasatus. See on sündmus, mille loovad eeskätt inimesed ise.

Lisainfo: https://www.ev100.ee/et/ulevaade